Ai e pau ‘oku tau tea pe ‘oku tau uite he ‘oku vave mai ‘ae utu ta’u

Malanga Sapate 20/07/2014

( …fakamolemole pe kau laukonga ka ‘oku mahino pe ‘ae fu’u ma’u loloa ‘eni ki ho’o laukonga pe koe kau teu malanga…ka ‘oku ou faka’amu pe ke ‘aonga atu mo mahu’inga malie ‘ae fanga ki’i okoko ni na’a tokoni atu pe ki ha’o ngaue…To’o pe ‘ae ngaahi fakakaukau ‘e fe’unga mo ho’o taimi ‘o ngaue’aki…malo e kei ma’u taimi mai…)

Ngaahi Lesoni : Same 139 :1-12, 23-24 ; Loma 8 :12-25 ; Matiu 13 :24-30, 36-43

Ngaahi Himi 550/394/ 584

Veesi malanga Matiu 13: 29/30 “Pea tali Ê»e ia, Ê»Oua; naÊ»a Ê»iloange Ê»i hoÊ»omou tufi Ê»a e tea, pea mou taÊ»aki fakataha mo ia Ê»a e 30 uite foki. Tuku pe ke na tupu fakataha Ê»o aÊ»u ki he ututaÊ»u: pea ka hoko Ê»a e ututaÊ»u te u lea ki he kau tuÊ»usi, Ê»E, mou tanaki muÊ»a Ê»a e tea, pea noÊ»oʻū ke tutu: kae fetuku Ê»a e uite ki he feleoko oÊ»oku.”

Kaveinga: “’Ai e pau/ ‘oku tau tea pe ‘oku tau uite he ‘oku vave mai ‘ae utu ta’u/?”

Talateu

‘Oku hoko atu ‘ae ngaahi talanoa fakatātā ‘e fitu ‘a Sisu he vahe ni. Koe talanoa fakatātā mo hono fakakaukau ko hano fakae’a mai pe ‘a’au mai ha ngaahi koloa na’e tuku fufuu talu mei he tanupou ‘oe mamani pea fakafononga mai ‘i ha ngaahi kuonga mo hono kau palofita mo Peteliake. Ka kuo tau mamata ki ia mo fu’u fakae’a mo’oni ‘i he hoko mai ko ia ‘a Sisu. He ko e “Pule’anga ‘o e ‘Otua”, ko e “me’a fufuu” ia talu mei he kamata’anga, ka ko eni kuo fakae’a mai kiate kitautolu ‘ia Sisu. ‘Oku ‘i ai ha ongo tangata tuutuu’i tenga’i ‘akau ‘e 2 he talanoa ni. Na’a tau situ’a mai foki mei he talanoa fakatata ‘a Sisu ki he ngaahi kelekele ‘e 4 ka na’e mahino ‘aupito pe ‘ae toko taha ia ‘ae tangata na’a ne fai e tuutuu’i. Pea toe taha pe moe tenga’i ‘akau ia pea lelei foki. Ko honau kehekehe leva ia na’e mahino pe na’e tupu pe ia mei he kelekele. Ka ‘i he talanoa ni koe toko taha na’a ne tuutuu’i ‘e ia ha uite ko ha tenga’i ‘akau lelei ia pea koe taha na’a ne tuutuu’i ‘e ia ha tea ko ha tenga’i ‘akau kovi ia. Koe tenga’i uite na’e tomu’a tō ki he kelekele lelei pea ma’a hake ‘ae ‘aho kuo toe tō mai mo ha tea ia he tafa’aki pe ‘oe uite neongo na’e ‘ikai ha taumu’a ki ai ‘ae tangata tÅ«tÅ«’i ni. Na’e loto ‘ae kau ngaue ke nau tokoni kiate ia hano ta’aki ‘ae tea pea tō ai ‘ae folofola ‘a Sisu ka ko hotau veesi malanga ia. “Pea tali Ê»e ia, Ê»Oua; naÊ»a Ê»iloange Ê»i hoÊ»omou tufi Ê»a e tea, pea mou taÊ»aki fakataha mo ia Ê»a e 30 uite foki. Tuku pe ke na tupu fakataha Ê»o aÊ»u ki he ututaÊ»u: pea ka hoko Ê»a e ututaÊ»u te u lea ki he kau tuÊ»usi, Ê»E, mou tanaki muÊ»a Ê»a e tea, pea noÊ»oʻū ke tutu: kae fetuku Ê»a e uite ki he feleoko oÊ»oku.”

Koe vete ‘oe potu tohi

Ko e tuku fakaholo ‘ae ongo fa’ahinga pulopula/ hako/ “Seeds” ‘e ua ‘i he Tohitapu

Koe’uhii koe mahu’inga kiate au ‘ae tupu’anga ‘oe ongo pulopula/ tenga’i’akau/ hako ke ne hulu’i ‘ae mahu’inga ‘oe talanoa fakataataa ni ko ia ai tuku ke tau ki’i lave atu ai. ‘Ia Senesi 3:15 “…te u ‘ai ke mo fetaufehi’a’aki ‘a koe (Ngata) moe fefine (‘Ivi) pea ko ho hako mo hono hako ‘e laiki ‘e ia ho ‘ulu pea teke laiki ‘e koe ‘a hono mu’i va’e…” Ko hono fuofua ngaue’aki ‘eni ‘ae ongo lea “hako/ seeds” ‘oku tau lave ki ai ‘i he Tohitapu. Na’e folofolaange ‘ae ‘Otua ki he Fefine ‘e ‘ia hono hako (Kalaisi /Senesi 3:16; 44) pea moe Ngata foki ‘e ‘i ai mo hono hako. Pea koe ongo hako ni foki kuopau ke fetaufehi’aki. ‘I he taimi koe na’e tamate’i ai ‘e Keini ‘a hono tokoua ‘a ‘Epeli (Senesi 4:1-16) koe fuofua taimi ia ke mapuna hake/ kamata’anga ‘oe fetaufehi’aki ‘ae ongo hako ni. ‘Ia 1 Sione 3:12 …he koe pehee koa ke tau hangee ko Keini ‘a ia koe tupu mei he Fili ‘one tamate’i hono tokoua…” Na’e hoko atu ai pe ki he Fuakava Fo’ou ‘ae fetaufehi’aki hangee ko hono fakapoongi ‘e he hako ‘oe Tevolo (Helota) ‘a Sione Papaitaiso (Matiu 3:7) pea pehee foki ‘enau fai ia kia Kalaisi he Kolosi (Matiu 12:34; 23:33). Kainga! ‘I he Kolosi na’e laiki ai ‘e Setane ‘ae mui’i va’e ‘o Kalaisi ka ‘i he’ene Toetu’u mei he pekia na’e laiki ai  ‘e Sisu ‘ae ‘ulu ‘oe Ngata/ Tevolo/ Setane/ Fili ke ta’engata.

Koe ola ‘oe fetaufehi’aki ‘ae ongo hako ni/ seeds

Koe founga hono fakafepaki’i ‘e Setane ‘ae Pule’anga ‘oe ‘Otua ko ‘ene ta’aki ‘ae Folofola mei he loto ‘oe kakai (konga kelekele ve’e hala/ ‘akau talatala/ founga maka.) Ka koe’uhi na’e ‘ikai malava ke mo’ui he konga kelekele hono 4 ko ia ai kuo ne toe ‘aliaki ha founga fo’ou ko ‘ene feinga ke fa’ifa’itaki ofi ki he founga ngaue ‘ae ‘Otua ki he tangata. ‘Oku ne fokotu’u ‘ene kau Kalisitinae loi, pea fakalotolahi’i tokoua ‘oku nau tutupu ‘afa’afa loi… Pea ne akonekina foki ha tokateline loi ma’a kinautolu ni… “Po koee nau ngahele mai na’a ‘ikai te te le’o pe ha’u he ‘aho kuo ‘ai ‘ae anga ‘Angelo.”  Pea ‘e toki fakae’a mo fakama’opo’opo ‘ae fehangahangai / fesitu’a’aki/ fetaufehi’aki ‘i he fakapu mai ‘a “Malaki lao” koe fanautama ‘a mala (2 Tesolonaika). ‘E fepaki ai ‘ae foha ‘o mala mo Foha ‘oe ‘Otua. Koe fai tau ‘ae Pule’anga ‘oe kau fe’auaki (Hako ‘o mala) pea moe Siasi ‘o Kalaisi (Fakaha 17) pea ‘e hoko ai moe huafa ‘oe tolu taha’i Seatane ‘oe hako ‘o mala ‘a ia ko “Tevolo-Manufekai-Palofita loi” (Fakaha 19:20; 20:1-3) koe fakafepaki’i ai pe ki he “TOLU TAHA’I ‘OTUA ‘ae TAMAI, ‘ALO,  LAUMALIE MA’ONI’ONI! ‘ae hako ‘oe fefine ‘io ‘a Kalaisi Sisu.

Koe talanoa ‘oe tea moe Uite

(Matiu 13 : 24-30 ; 36-43)

‘Oku ha he talanoa ni na’e tukuange ‘e Sisu ‘a e kakai, he ko e ngaahi talanoa fakatātā ko eni ‘o e Vahe 13, ‘oku fai ‘i he matātahi mei ha vaka ne no’o ai. ‘Oku mahino ne ne ‘alu mei ai ‘o ne hÅ« ki ha “fale”, pea ‘unu’unu atu ai ‘ene kau ako ‘o ‘eke ‘a e ‘uhinga ‘o e “fakatātā ‘o e ngaahi tea ‘i he ngoue” (v. 36). Ko e “fakamatala” ‘a Sisu, ‘oku mahino ai kiate kitautolu ‘a e ‘uhinga ‘o e toenga ‘o e ngaahi “fakatātā”. He ko e “uite”, ko e “faanau ‘o e Pule’anga” ia, pea ko e “tea” ko e “faanau ‘a e Toko Taha Kovi” ia (v. 37-38). Ko Sisu ‘a e tangata “tō tenga lelei”” pea ko e “ngoue”, ko “māmani” ia. Ko e “TÄ“volo” ‘oku ‘a’ana ‘a e tō ‘o e “tea”. Ka ‘oku ai ha “ututa’u”, ‘a ia foki ko e “faka’osi ‘o e kuonga” ia, ‘a ia ‘e toki tānaki ai ‘a e “tea”, ‘a ia foki ko e “tÅ«kia’anga kotoa pe” ia pea “mo kinautolu ‘oku nau maumaulao” (v. 41) pea te nau laku kinautolu ki he “foonise afi. Ko e potu ia ‘e toki hoko ai ‘a tangi mo e fengai’itaki ‘o e nifo” (v. 42). Ka ‘i he faka’osi ‘o e kuonga, ‘e “toki ho’ata mai ‘a e kau failelei ‘o hangÄ“ ko e la’ā ‘i he pule’anga ‘o ‘enau Tamai” (v.43). Ko e “kau failelei” heni, ko kinautolu ia ‘a e “faanau ‘o e Pule’anga”, ‘a ia foki ‘oku tō ‘e he “Fanautama ‘a Tangata” ki māmani.

Koe uite moe Tea

‘Oku mahino foki na’e lelei ‘ae konga kelekele pea na’e lelei pe foki moe tenga’i uite pea moe ‘amanaki atu ki ha utu ta’u lelei. Ka ‘i he hoko mai ‘ae po’uli kuo tolotolo mai ‘ae Fili lahi mo ‘ene tanga’i tea/ ia ‘a’ana ‘o toe hunuki atu pe he tafa’aki ‘oe uite./ “…25 pea lolotonga naÊ»e mohe Ê»a e kau tangata, naÊ»e haÊ»u hono fili, Ê»o ne toe tÅ«tÅ« Ê»i ha tea Ê»i he ngāhi 26 vahavahaÊ»i uite, Ê»o ne Ê»alu. Ngaue’aki pe foki heni ‘e Sisu moe ngoue moe ‘akau maheni moe Siu kotoa. Pea ko hono fakamatala tokoua ‘oku ‘ikai ala ke fakafaikehekehe’i kinaua he lolotonga ‘ena tutupu hake ngata pe ‘i he taimi matu’otu’a ki hono utu ta’u/ ‘oku malava ke tala ai honau faikehekehe./ Tokua ko hona lau/ ‘oku nau kofukofu (ear of the corn) ‘ae fo’i uite/ pe fo’i tea/ ‘oku mapelu ‘ae taha he ‘oku mamafa (uite) pea ‘oku hangatonu pe ‘ae taha he ‘oku ‘ikai hano mamafa (tea). Kainga ‘oku mahu’inga ke fakatokanga’i ‘ae taimi na’e faingamalie ai ‘ae fili ke ha’u ‘o too ‘ene tea …pea lolotonga na’e mohe ‘ae kau tangata na’e ha’u hono fili ‘one toe tuutuu’i ha tea ‘i he ngaahi vahavaha’a uite…Kainga ‘ikai toe ha’u ai ‘o ‘ai ha’ane poloka makehe ‘ikai! Tō’i hifo pe he tafa’aki pe ke fakalavetala atu pe ai kia ‘Ivi/ faingamalie ‘ene lapasi ‘ae uite…pea pehee ke ta’e faingamalie he tomu’a tea mai pe ‘ae taki ia ‘oe kainga lotu pea ko toe ha hake ‘a uite!! koe fanga tea kotoa!! (Palovepi 24:30-34)….Pe nau pehee ki ai, pea ko ho loto ke mau ‘alu ‘o tufi ia?…. Pea tali ‘e ia, ‘Oua; na’a ‘iloange ho’o mou tufi ‘ae tea pea mou ta’aki fakataha mo ia ‘ae uite foki…

Koe ‘uhinga na’e ta’ofi ai ke ‘oua te nau ta’aki ‘ae tea

‘Oku malava he taimini ke tau tala ‘ae ongo kakai ‘e ua he mamani. Koe ‘uluaki koe fanau ‘ae Pule’anga ‘oe Langi/ pea mo hono ua/ koe fanau ‘ae Tevolo./ Ko ha iku’anga fakatou ‘osi na’e ‘osi maau pe ia mei he kamata’anga ‘oe mamani hangee koi a ‘oku folofola’aki mai ‘e he ‘Eiki ‘oe ta’u (v 40). ‘Oku tau fa’a fekuki mai he ngaahi ‘aho ni moe fehu’i koeha nai hono ‘uhinga ‘oe faka’ataa ai pe ‘e he ‘Eiki ke tuku pe ke na tutupu fakataha pe? Koeha nai hono ‘uhinga ‘oe ‘ikai faka’ataa ‘e Sisu ‘ene kauako ke nau tokoni’aki hono ta’aki e tea? Kainga na’a ne ‘osi fakamahino lelei pe hono ‘uhinga koe’uhii telia na’a nau ta’aki ‘ae tea pea toe uesia pe mata’aki ai foki moe uite ia. Koeha hono ‘uhinga? He kia Sisu ‘oku fu’u faingata’a fau ki he’ene kauako ke tala hona kehekehe/.  ‘Oku ‘ikai ngata pe ‘i he’ena faitatau ka ko hona ongo aka (root) ‘oku fio pe fetuiaki (their roots are intertwined below the ground) he loto kelekele ‘o fu’u faingata’a fau ai ke ta’aki ha taha kae tuku ha taha. ‘Oku ‘ikai ngata pe ai ka ko hono toe ‘ai ke mahinoange matamata ‘e lahiange ‘ae maumau te nau fai ki he ngoue’anga kapau te nau ta’aki ‘ae uite ‘i ha’anau tuku pe ai ‘o ta’e ta’aki. Pea folofolaange ‘ae ‘Eiki…“ko e utu taÊ»u ko e fakaÊ»osi Ê»o ha kuonga; ko e kau tuÊ»usi ko e kau angelo.”

Pea koe taha e ‘uhinga ‘oe “’Oua” ‘a Sisu he ‘oku ‘ikai malava ‘e ha tea ke ‘alu ‘o ta’aki ha tea/ ‘e fakafaikehekehe’i fefe ‘ae lanu ‘uli’uli ‘e he kulo ia mei he fakapaku? Kau Kalisitiane ko ‘ete teuteu maau atu moe ta’e ma’u ivi fakalaumalie ke ke feefee’i ‘ae tea? Koe ‘uhinga nai ia ‘ae pehee ‘e Sisu he veesi 30 “Tuku pe ke na tupu fakataha; Pea ka hoko ‘ae utu ta’u te u lea ki he kau tu’usi,… ko ’eku kau tu’usi/ kau ‘Angelo pe ‘oku nau malava ke tala ‘ae faikehekehe ‘oe tea moe uite…Kainga fakatokanga’iange na’e ‘ikai ala fakamatala hona kehekehe he’ena tutupu he ‘oku na fakatou malanga Akonaki pe, faifekau fakataha pe, ma’u lotu fakataha pe…fuakavenga fakataha pe….Fakatou malanga’i lelei’i ‘ae kovi moe lelei ‘o heli mo Hevanii…Kainga talamai ‘e Matiu na’e toki tala ‘ena kehekehe ‘i he taimi na’a na fua mai ai. ‘Oku fu’u faingata’a fau ke tala ‘ae mo’oni moe loi he taimi ni ka ‘oku ‘unu mai ha taimi ‘e tatala ai pea toki fakamavahevahe’i ai ‘e he kau ‘Angelo ‘ae kakai ko ia (Loma 13:11-14).

Koe fo’i “’Oua” ‘a Sisu ‘oku kanoloto ‘aki ‘ene “Meesi” mo ‘ene “Kelesi” pea koe mo’oni ia hono Laumalie ‘a ‘ene “Fakamolemole” ko ‘ene ‘Ofa he tangata/ fehi’a ke mate ha taha angahala…hangee koe kole ‘ae tauhi ngoue…tuku pe mu’a he ta’u ni ke fai ha keli takai mo tau fetuku ki ai pea ka toki ‘ikai pea toki tu’usi aa… Koe taha e ‘uhinga ‘oe “’Oua” ‘a Sisu he ‘oku ne ‘osi ‘afio’i lelei koe’uhinga ia na’e lava ai ‘ae fili ke too ‘ene tea ko ‘enau ta’e tokanga/ ‘ikai fai lele’i ‘ae tauhi/ ‘ikai mafimafi ‘ae ‘a’ahi kakai (maha fakalaumalie!) ka te mafaifai kita he fakasio ha la’ikapa ‘oku ava kae uki ha feinga pa’angaa! pea te ha’u kita ‘o kumi pa’anga kae fa’ifa’italiha atu ‘ae fili he’ete ki’i potu ngoue kuo tuku falala mai ‘e he ‘Eiki ke tauhi…Kia Sisu koe me’a tatau te nau toe fai ki he ngoue’anga ni…te nau ta’aki ‘ae tea he kuata (motu’a pe ia na’e hinga!) ‘o ta’e tokanga kae toe mata’aki atu ai moe ngaahi fo’i uite (toenga ‘oe famili…) ki he ngaahi Siasi kehe!… Tau ako ‘ae founga ‘a’ahi mo tauhi kakai ‘a Sisu ‘oku malie!! Fai ha okoko ki ai!! Ki’i tuku atu aa ha lau/ methodology ‘a ha fu’u palangi ke ‘alu hao! Kuo ha kuo motu’a e lau ‘a Sisu he Tohitapu kau ako???

 

Ko hono ta’aki ‘oe tea koe ngaue ia ‘ae ‘Otua pe kae ‘ikai ko kitautolu.

 

‘Oku hoko heni ko ha maumau’anga lahi taha ia ki he ngoue’anga (Congregation/ Siasi/ famili) ‘oe ‘Otua/ koe taimi ‘oku tau mo’ui ‘afungi ai ‘oku tau mafai ke to’o ‘ae tea mei he uite./ ‘Oku ‘osi fakamahino lelei heni ‘e Sisu/ ‘e hoko ai ha maumau lahi ko e toe mata’aki atu ‘i ai mo ha uite lelei ai. Koe issue pe kaveinga ‘oku tokanga mai ki ai ‘a Sisu/ koe ta’e malava ke tau ‘ilo ki hona kehekehe/ he tau iku ai koe kau fakamaau ma’ae kakai ‘ae ‘Eiki/ hangee nai koe taki taha taukave’i ‘ae mo’oni honau siasi pe tokateline pe founga ‘oe papitaiso…(For non-tongan speakers …This has played out far too many times in congregations and denominations, with some determined to root out anyone who does not agree with the “right” interpretation of Scripture, liturgical practice, or stand on a particular issue. There are also those who pronounce judgment on people outside the church — on people of other faiths, for instance — declaring them to be destined for eternal damnation. Whether judgment is focused within the church or without, it does serious damage to the church and its mission).

 

Ko ‘eni ‘ae founga ngaue ‘ae ‘Otua ke ‘ilo’aki ‘ae tea moe uite

SAME 139:1-12, 23-24

Koe lotu ‘ae tangata falala ‘Otua ke fakama’ala’ala ma’u pe hono va mo hono ‘Otua. Koe lotu ‘ae mo’ui fakafo’ituitui. Ko Tevita koe tangata ‘a e ‘Otua ‘io maheni moe ‘Otua. Koe tangata feangaianga moe ‘Otua. Pea koe ngaahi taimi faka’osi’osi ‘ene mo’ui ko ‘eni e taha ‘ene ngaahi fakama’opo’opo mo’ui ia mo hono hala fononga ki he ‘Otua. Koe kaveinga ‘oe kole ‘ae fatu same koe hakule ‘ae loto he koe ‘ai’anga koloa ia ‘ae kalisitiane na’a ‘oku ‘i ai ha nimo ‘i talafau ‘isa ha tenga’i tea ha me’a ta’eha ha fakaliolio kae mele ai ‘ae utu ta’u ‘e fai. Ê»E Sihova, Kuo ke hakule au, Ê»o Ê»iloa. Search me, O God, and know my heart: try me, and know my thoughts: ‘Osi kamata mai pe ‘ae fatu Same ia ‘o ne fokotu’u mai ha ngaue kuo ‘osi fai ia ‘e he ‘Otua talu pe mei hono tu’itu’ia ia he manava ‘o ‘ene fa’e./ Pea ‘ikai ia koi a pe ka koe ngaue ni ‘ae hakule koe ‘Otua/ tokotaha pe ‘oku ne mafai ki ai. Pea ko ‘ene mafai ki ai ‘oku ‘ikai ke taha pe ua, tolu, fa ‘ae me’a kuo ne ‘ilo mei he’ene hakule ia, ka ‘oku ‘osi kotoa hono ‘iloa. Pea ‘oku toki hoko atu leva ‘ae fatu Same ni ki he ngaahi founga hono hakule ia ‘e he ‘Otua ….2 Ko Ê»eku nofo hifo mo tuÊ»u hake Ê»oku ke Ê»ilo, Ê»Oku ke vavanga ki heÊ»eku fakakaukau kei mamaÊ»o 3 Ko Ê»eku laka mo Ê»eku tokoto Ê»oku ke sivi pe, Pea Ê»oku ke maheni mo hoku hala fulipe. 4 Neongo kuo teÊ»eki ke aÊ»u ki hoku Ê»elelo ha lea, Ê»Ue, kuo ke meaÊ»i, Ê»Eiki, hono kotoa. 5 Kuo ke kapui au Ê»i Ê»ao mo tuÊ»a, Pea kuo ke hili kiate au ho nima, 6 Ko e Ê»ilo pehe Ê»oku fakaofo fau kia kita; Ê»Oku hopo hake, Ê»oku Ê»ikai aÊ»usia. Pea toki pehee ‘e he fatu Same kapau koe foungaa ‘ene hakule ….7 Te u Ê»alu ki fe mei ho Laumalie na Pea te u hola ki fe mei ho FofongaÊ»? 8 Kapau te u kaka ki langi, Ê»oku Ê»i ai Ê»a e Ê»Afiona: Kapau teu mohe Ê»i Lolofonua, uoke, ko koe ena. 9 Kapau te u Ê»ai Ê»a e kapakau Ê»o e hengihengi, Kapau te u nofo taupotu Ê»i he ngataÊ»anga Ê»o e tahi.

 Ki he fatu Same ni koe “hakule ia” ke fakatou ma’u ‘a loto mo tu’a foki. Pea koe malie’anga ‘oe hakule ‘ae ‘Otua he ‘oku ‘ikai ke ne ma’u pe ha tea pe ha’ane angahala pea tautea leva pe ta’aki ‘ikai! Ko hotau vaivai’anga ia koe fakasiosio pe ha tonounou ‘a ha taha malanga pea tokua ‘oku te ngali ma’oni’oni ai hono faka’ilo ki he ngaahi fakataha’anga fakasiasi./ ‘Osi ko ia koe ngaue ‘oku fai kiate ia ‘oku lahiange ‘ene maumau ‘i hono tokoni’i he ‘oku toe uesia ai moe famili hono kotoa. Ki he fatu Same ni koe ‘Otua hakule ko ‘eni ‘oku tuia ia ke tautea moe ta’aki ka ‘oku fakato’oto’o ia ke fakamo’ui ia ‘aki ‘ene meesi moe kelesi….Ki he fatu Same… 10 NaÊ»a mo ia ka Ê»e taki au Ê»e ho nima, Pea ko ho toÊ»omataÊ»u te ne puke kita. 11 Ka ne u pehe, Ê»A, ke Ê»ufiÊ»ufi au Ê»e he poÊ»uli, Pea ke hoko ko e po Ê»a e mama Ê»oku ou Ê»i ai; 12 NaÊ»a mo e poÊ»uli Ê»e Ê»ikai fakapoÊ»uli ki he Ê»Afiona, Ka Ê»oku tatau Ê»a e po mo e Ê»aho Ê»ena fakamaama: Ko e poÊ» uli mo e mama Ê»oku na tatau ki he Ê»Afiona. .. Ki he fatu same ni ko e loto ‘oe tangata ‘oku fonu ma’u pe ia he kaakaa moe fa’ufa’u kovi kehekehe. Ko ia ‘oku ne mate kaakaa’i ia. Ka kohai koaa ia ‘oku ne mafai ke ‘ilo ki ai? Pea neongo ‘ene po’uli kiate ia ka ‘oku ho’ataa malie pe ia ki he ‘afio mai ‘ae ‘Otua. Pea ko ‘ene lotu ‘eni ke faiaange mu’a ‘e he ‘Otua kiate ia ‘a hono mafai ko ia koe’uhii ko ‘ene fiema’u ‘ae ma’a ‘ene tauhi vaa ki hono ‘Otua. Pea ‘ikai ia ko ia pe ka ko ‘ene fiema’u ke ne ‘ilo ai ‘ae mama’o moe ofi / tauhi lao moe ‘ikai matauhi/ pea moe ngaahi to’onga mo’ui he’ikai fakahoifua ki hono ‘Otua…23 Hakule au, Ela, Ê»o Ê»ilo hoku loto ni: Sivi au, Ê»o Ê»ilo Ê»eku ngaoÊ»i: 24 Ê»O vakai naÊ»a Ê»oku Ê»iate au ha hala Ê»omi mala,…ki he fatu same ni ko ‘eni ‘ene kaveinga na’a ne fiema’u ai ‘ae mafimafi fakaleveleva ‘ae ‘Otua ke hakule ia ka lava ia “Pea taki au Ê»i he hala taÊ»engata.

 

Tohi Senesi 28:10-19

Ko hono fakasino mai ‘ae ngaue hakule ‘ae ‘Otua ‘ia Sekope

Ko e talanoa ko eni ‘a e misi ‘a Sekope ko e konga pe ia ‘o e fo’i talanoa ki he’ene hola mei hono ta’okete/, meia ‘Isoa koe’uhi/ ko ‘ene fa’ufa’u ke fakapoongi ia (27:41). Ne a’u e talanoa ki he’ena fa’e kia Lepeka ‘a ia ko ‘ene pele ‘ana ‘a Sekope, pea tupunga mei ai ke ‘ai ha ‘uhinga ke hola ai meia ‘Isoa pea ke kumi hano mali mei he lotofale ‘o Petueli. Pea ‘oku ‘i ai ‘a e me’a malie ke tau fakatokanga’i he fo’i ‘ai ko eni ‘a Lepeka, ne to ai ‘a e tapuaki faka-‘Epalahame/ meia ‘Aisake kia Sekope (Senesi 17:1) ‘o ngaue’aki ‘a e huafa ‘Ela Satai (Almighty God = ‘Otua Maafimafi) ke malingi mai ai ‘a e monu’ia: assurances of land/ fonua moe hako/ descendants. Ko ia ai ne si’i mavahe ai ‘a Sekope mei ‘api – Ko ‘ene ki’i mata’i koloa/ pe na’a ne ‘aikona/ ko e ngaahi palomesi ‘a e ‘Otua./ Ka na’e te’eki ai foki ha experience ia ‘a Sekope mo e ‘Otua pe ko ha’ane relationship mo Ia (‘Otua) foki. Ka ko e fo’i taimi eni ke ne find out his convictions, about God and about himself.

Naeongo na’a ne pehee kuo ne hola mai ‘o hao mei he nima ‘o ‘Isoa he koe fu’u toafa ‘eni ka na’e ‘ikai, he na’e ngaongao pe ia moe ‘Otua. Koe’uhi/ he neongo koe kovi na’a ne fai/ koe kovi kia ‘Isoa ka koe lao na’a ne maumau’i koe lao ia ‘ae ‘Otua. Kae lolotonga si’ene tuenoa kuo a’u atu ‘a e ‘Otua – mo’oni fau ‘a e Punake, “‘A’ahi ki he me’a mo’ui ke fakatu’umalie”. He toki ‘aho fakakoloa mo’oni kia Sekope e. Ko e ‘aho ‘eni na’e fetaulaki ai ‘a Hevani mo mamani. Kia Sekope ko e ‘Otua ‘oku ‘iate kitautolu (Imanuela) ‘oku ‘ikai ko ha ‘Otua mama’o ia mo taukakapa. ‘Oku fakamatala ‘e he’ene ‘afio tu’u ma’u ‘iate kitautolu ‘ae tokanga mo hono tauhi hotau ‘alunga ke taau mo totonu mo hono finangalo koe’uhii koe taau ‘oe Pule’anga ‘oe Langi.  ‘Oku tokolahi pe ‘a e kakai ‘i mamani ‘oku nau nofo pe kinautolu he tala-‘Otua ‘o e transcendence – ko e ‘Otua, ‘oku ne ‘afio he taukakapa pea ngata ai pe ‘a e fakafeangai. Kae ngalo ko e ‘Otua ‘oku toe immanence – ‘oku ne ‘i heni ‘io ‘oku ne ‘i he potu kotoa pe he taimi kotoa pe ki he kakai kotoa pe. Hono ‘ikai ke ofo ‘a Sekope ‘o kaila, “Ta ‘oku ‘afio ‘a Sihova ‘i he potu ni, kau ta’e’ilo ki ai ‘e au” (28:16). Hakule au, Ela, Ê»o Ê»ilo hoku loto ni: Sivi au, Ê»o Ê»ilo Ê»eku ngaoÊ»i: 24 Ê»O vakai naÊ»a Ê»oku Ê»iate au ha hala Ê»omi mala, Pea taki au Ê»i he hala taÊ»engata. Ko ha momeniti fakakoloa ia ki ha mo’ui, ka ko ‘ene fetaulaki pea mo e ‘Otua ‘isa ko ha tea ‘eni ka kuo hoko ko ha uite. Kuo hu’i atu ‘a e ta’e lata mo e ongo’i tuenoa – kae kite mai ‘a Langi mo hono fakamaama ‘io ta ‘oku ‘ikai ko ha potu kehe ‘eni ka koe mapata ‘eni ‘o langi koe’uhi/ koehā ? Koe’uhi/ koe ‘i hotau lotolotonga ‘a ‘Imanuela.

“Ko ha tea ka kuo ohi ke uite”

Loma 8:14-17

“He ‘iloange kinautolu ‘oku takiekina ‘e he laumalie ‘oe ‘Otua, ko kinautolu ia ‘ae ngaahi foha ‘oe ‘Otua (v 15) He tala’ehai na’a mou ma’u ha laumalie anga popula, ke mou foki ai ki he manavahe; ka na’a mou ma’u ‘ae laumalie anga fakatamaohi; pea ‘i he’etau ‘iate ia ‘oku tau kalanga ‘apaa Tamai ( v 16) Koe Laumalie ‘oku ne kaungaa fakamo’oni ‘e ia mo hotau laumalie, ‘o pehee koe fanau ‘ae ‘Otua ‘a kitautolu (v 17 Pea kapau koe fanau ta koe ngaahi ‘ea foki koe ngaahi ‘ea ‘oe ‘Otua, pea kaungaa ‘ea mo Kalaisi; ‘o kapau aa ‘oku tau kaungaa mamahi mo ia, ka tau kaungaa hakeaki’i foki mo ia”

Koe lea “fale ‘iate kimoutolu ‘ae laumalie..” kia Paula ‘oku ‘uhinga ia kuo kapui kita ‘e he laumalie ‘oe ‘Otua ‘isa kuo ‘iloa kita pea koe laumalie ia ‘oku ne tataki mo fokotu’utu’u ‘ete mo’ui. ‘Oku ‘ikai ko ha’ate fili ki he me’a ke te fai he koe fa’ahinga fili kovi kitautolu ke feau pe ‘ae ngaahi holi hotau kakano. Ka koe fili ia ‘e he Laumalie ‘ae ngaahi me’a ‘e fakahoifua ai ki he finangalo ‘oe ‘Otua ‘o tatau pe ‘i he’etau “lea/ fakakaukau moe ngaue.” Pea toki pehee ‘e Paula he veesi 14 “He ‘iloange ‘a kinatolu ‘oku takiekina (pres. tense, “are being led”)  ‘e he Laumalie ‘oe ‘Otua ko kinautolu ia ‘ae ngaahi foha ‘oe ‘Otua.” Koe lea “takeikina” ‘oku ‘ikai ‘uhinga ia koe tataki pe ha taimi pea tuku atu ha taimi/ pe tataki pe he taimi faingamalie pea ka takataka kaupo’uli pe ‘ae fononga’anga moe feohi he Facebook moe ngaahi halanga ‘ilo kehe pea hangee koe lea ‘ae motu’a Ma’ufanga “Sea ‘e toe fili pe au ia koe setuata ha taimi ka koe situ’a ‘ae tea ni… (ki’i fefine palangi na’e manako ai) ko ‘eku hala ai pe ia ‘o ta’engata ha toe ofi ki ha palangi!! Kaungaa fononga he ope ni ‘oku tau fa’a lau pe sai pe he’e toe ‘i ai pe ‘ae taimi ke fakalele’i ai…“sai pe he ‘oku 4 ‘ae kuata! Kainga ‘oku fa pe ‘ae kuata ia ka ‘oku taha maatee pe ho’o taimi mate ‘au ia!

“Koe ohi ‘ae sino ke mo’ui ‘i he laumalie”

Lolotonga pe ‘etau tofanga he ma’u laumalie anga popula ki he kakano kuo tau ma’u ‘ae… laumalie-anga- fakatamaohi tu’unga he pekia ‘a Kalaisi. Koe ohi he na’a tau pau ki he mate ta’engata ka kuo tau toe kau he faingamalie ki he mo’ui ta’engata./ Koe “ohi” he koe hako kehe kitautolu ia (hako talangata’a/ tenga’i tea ‘ae Tevolo/ Fili lahi ) ka kuo fakakau kitautolu ki he hako ‘oe talangofua (tenga’i uite lelei ‘ae Fanautama ‘a Tangata ‘a ia koe fanau ia ‘ae ‘Otuaa tu’unga pe ‘ia Sisu Kalaisi. …“Hako e tapuha ki taua pe mousa’a! ta koe toki mana koe ‘uli kuo ma’a! ha tala ka fungani kohai ‘e tui ki ai? (Himi 569:2). ‘Oku faka’ilonga fehu’i pehee ‘e he punake ‘ae faka’osinga ‘oe veesi ni he ‘oku mahino kiate ia na’e anga feefee? pea na’e tu’unga nai ‘i he haa?? ‘Io talu ai ‘eku nofo ‘o fai pe ‘eku ofo pe na’e tu’unga ‘i he haa ‘ae ‘ofa ni loloto? Koeha ha me’a foo tupenu malohi/ ngaue lahi/ lakanga/ lotu fuoloa… ‘i mamani ke ne to’o ‘ae ‘uli na’e tau ma’u mei he ‘uluaki ongo matu’a (original Sin?…Fakafeta’i!  Tala ‘e he Laumalie ‘oku mo’oni pe ko hotau fakama’a kuo fai ‘e he ta’ata’a ‘o ohi ‘e he ‘Eiki ki hono famili.”

Koe ha ‘etau me’a ‘e ala fai?

“Pea tali Ê»e ia, Ê»Oua; naÊ»a Ê»iloange Ê»i hoÊ»omou tufi Ê»a e tea, pea mou taÊ»aki fakataha mo ia Ê»a e 30 uite foki. Tuku pe ke na tupu fakataha Ê»o aÊ»u ki he ututaÊ»u: pea ka hoko Ê»a e ututaÊ»u te u lea ki he kau tuÊ»usi, Ê»E, mou tanaki muÊ»a Ê»a e tea, pea noÊ»oʻū ke tutu: kae fetuku Ê»a e uite ki he feleoko oÊ»oku.” Ko ia Ê»oku telinga, ke ne ongoÊ»i.” Mahu’inga ‘oe Fanongo lelei ki he ngaahi tala ni. ‘Oku ha tu’o 19 ‘ae lea “Fanongo” he vahe 13 pe ‘o Matiu. Koe talanoa fakataataa ki he tangata tuutuu’i ‘oku ha he ngaahi Kosipeli Sio fakataha ko hono ofongi ‘ae faka’osinga ‘oe ngaahi tala ni ‘oku fakalea kehekehe’i ai “Ko ia ‘oku telinga ke ne ongo’i (Matiu 13:9).. “Na’a ne pehee foki kiate kinautolu, Tokanga pe koe ha ‘ae me’a ‘oku mou fanongoa (Ma’ake 4:24)…“Ko ia mou tokanga ki he anga ‘o ho’o mou fanongo!…(Luke 8:18)… Kainga ta koe mahu’inga ‘o hono fai ‘e Sisu ‘ae ngaahi talanoa ni he…“Ta ‘oku tupu ‘ae tui mei he fanongo, pea ‘oku fai ‘ae fanongo koe ‘i ai ha folofola ‘a Kalaisi (Loma 10:17). Kuopau ke tau fakaafe’i ‘ae Laumalie Ma’oni’oni ke ne hanga ‘o fakatokanga mai (dedect) ‘ae taimi ‘oku hu mai ai ‘a Setane mo ‘ene tea…‘E ‘Eiki tuku pe keu ma’u ‘ae loto ‘ilo’ilo, Ke ongo vave ‘enau ha’u, Te’eki te te sio…(Himi 550 :4; 1 Sione 4:1-6). ‘Oku ‘ikai ko ha’atau fai fakamaau (Matiu 7:1-5), ka kuopau ke tau ngaue’aki ‘etau ongo / mafai fakalaumalie ke tau malava ke ‘ahi’ahi sio ‘aki ‘o ‘ilo’i ‘ae kakai ‘oku ngaue he lotu ma’ae ‘Eiki/ Hako ‘oe fefine/ Fanautama ‘a Tangata/ Uite (Hepelu 5:14). moe kakai ‘oku nau ngaue pe he loto lotu /ako tohitapu ma’ae Tevolo/ Hako ‘oe Ngata/ Tea…‘Omi ha konisenisi, hangee ha tama’i mata, keu kalo ‘oka lave si’i ha me’i Angahala… (Himi 550 : 5,6)

Fakama’opo’opo

’Ai e pau/ ‘oku tau tea pe ‘oku tau uite he ‘oku vave mai ‘ae utu ta’u/ ‘Oku matamata nai ‘oku ‘ikai ha toe ‘amanaki’anga ‘oe tea ke hoko ko ha uite ‘o fakatatau ki he talanoa ‘a Sisu. Pea ko hono totonu pe ‘o’ona ia he koe natula totonu mo fakanatula pe ia ‘oe ‘akau. Ka koe taimni koee na’a ne ‘omi ai ki he fa’ahinga ‘oe tangata pea ‘oku lau monuu leva ‘ae tangata angahala (tea) koe’uhii kuo ‘osi hoko mai hotau fakafo’ou mo liuanga ‘o pekia he Kolosi ke malava ai ke tau hoko ‘ae fanga tea ko kitautolu mo mamani ko ha ngaahi fo’i uite matu’aki fili ‘i hono ta’ata’a. Lava ai hotau liliu pea kaila ai moe ta’ata’a ‘oku ‘ikai ha’atau angahala. Jesus makes clear that we simply cannot be certain who is “in” or who is “out.” In fact, God’s judgment about these matters will take many by surprise (7:21-23; 8:11-12; 21:31-32; 25:31-46). Thank God it is not up to us! We can leave the weeding to the angels, and get on with the mission Jesus has given us — proclaiming the good news of the kingdom of God drawing near. Ko ko ‘eku fehu’i koe uite koe pe koe tea koe he ‘aho ni? Kapau kuo te’eki ke ke fakapapau’i pea ke fai leva ha’o tukupaa ki he ‘Eiki ‘oe ta’u telia ‘ae fu’u houhau ‘oku tu’unuku mai. Tau hangahanga fai ‘e kitautolu hono malanga’i hono pule’anga hangee ko ‘ene fekau he kuo ofi pe ‘ae ngata’anga.  ’Ai e pau/ ‘oku tau tea pe ‘oku tau uite he ‘oku vave mai ‘ae utu ta’u/ Koi a ‘oku telinga ke ne ongo’i leva….E Sisu ke ke fakatupu ‘ae ‘atamai vavalo, Keu le’o pea tali tu’u ‘o teke kei mama’o (Himi 550 : 5,6)’Emeni

 Kavauhi