Koe lotu koe fakamaau totonu

Malanga Sapate 20-10-2013
(Sapate ‘Evangelio & Li pa’anga)
 
Ngaahi lesoni:  Same 119: Selemaia 31:27-43; 2 Timote 3:14-4:5; Luke 18:1-8 
Ngaahi Himi: 621/629/423/537
 
Potu Folofola Luke 18:8 “Tala atu te ne fai pe ha sauni ma’a nautolu, pea ‘e vave. Ka ‘oka hoko mai ‘ae Fanautama ‘a Tangata, te ne ‘ilo koaa ha kei tui pehee ‘i mamani?
 
Kaveinga: “Koe lotu koe fakamaau totonu”
Talateu
 
‘Oku tokangaekina ‘e he ngaahi falelotu Uesiliana ‘ae sapate ni ke fakamahu’inga’i ai ‘ae mahu’inga’ia ‘ae Siasi he tefito’i fatongia ‘oe Siasi koe ngaue faka’evangelio ma’ae Pule’anga ‘oe ‘Otua (tulou atu ki hotau ngaahi fungavaka kehe). ‘I he lesoni ‘oe ‘aho ni ‘oku fakamahu’inga makehe ai ‘e Luke ha talanoa fakataataa ‘ae mahu’inga ‘oe “Lotu fai ma’u pe ‘oua na’a fiu” (Luke 5:16;6:12;11:1-13). Hangee koe ta’efiu/ ta’emangoi / vili ta’eunua ‘ae Uitou ni ke pehe ‘ae ta’emamotu mo lotu ta’etukua ‘ae Kalisitiane neongo ‘ae ngaahi taukave ki ha mamahi ‘oku tu’unuku mai mei he ngata’anga. Koe Lotu ta’emauea pea mo ‘ene fetakinima mo e “Lotu ta’etukua” ‘oku fakamatala ia mei he maama ‘oe ngaahi vahe ki mu’a ‘enau fakatefito ki he hoko mai ‘ae Fanautama ‘a Tangata moe “Pule’anga ‘oe ‘Otua” ‘i ha fa’ahinga taimi pe (Luke 17:31-37). Na’e ako’aki ‘e Sisu ‘i he talanoa ni ‘ae fakakaukau ‘oe fo’i taimi ‘oku tatali ai ‘ae mamani mei he mamani angahala ni ki he hoko mai ‘ae Pule’anga ‘oe ‘Otua. Kia Luke koe fo’i taimi tatali ki he hoko mai ‘ae Pule’anga ‘oe ‘Otuaa pea moe toe malohiange ‘ae Angahala, faingata’a’ia pea moe kumi ki he fakamaau totonu te ne ala uesia ‘ae Tui moe fakamo’oni ‘ae kau ako kia Sisuu. Ka koeha koaa ‘ae taumu’a ‘oe fehu’i ‘oku faka’osi’aki ‘e Sisu ‘ae talanoa fakatata ni ka ko hotau veesi malanga Tala atu te ne fai pe ha sauni ma’a nautolu, pea ‘e vave. Ka ‘oka hoko mai ‘ae Fanautama ‘a Tangata, te ne ‘ilo koaa ha kei tui pehee ‘i mamani?  Pea ne fai ai ‘ae talanoa ni
 
Koe vete ‘oe potu tohi
 
‘I he Fuakava Motu’a, lao moe kau Fakamaau mo ‘enau taliui ki he ‘Otua ‘i hono malu’i mo tokangaekina ‘ae totonu ‘oe vaivai mo e tukuhausia pea na’e tautea’i foki moe kau fakamaau ‘oku nau ngaue ta’e totonu. ‘I he maama ‘oe Lao na’e hoko ‘ae Uitou ke fakatata’aki ha fa’ahinga kakai ‘oku nau tukuhausia ‘i he Sosaieti (margin of society) koe’uhii koe mahino ‘oku ‘ikai ‘aupito ha’anau toe fa’ahinga paletu’aa (‘Ekisoto 22:22-24; Same 146:9; ‘Aisea 1: 17;23; Selemaia 7:6-7). Ko hono fakamatala ‘e Luke ‘ae tangata fakamaau ni koe tangata ‘oku ta’e ‘apasia ‘Otua pea mo ta’etoka’i e tangata ‘a ia kuo ne motuki ‘e ia ‘ae ongo kafa ‘oku ne pukepuke ‘ae mahu’inga ‘oe tangataa, me’a fakatupu pea mo ‘enau fekau’aki moe toko taha Fakatupuu. Pea mei he maama ko ia ‘oku ne fakamatala ‘ae fu’u naunau moe mafai na’e ‘i he fakamaau ni. Pea ‘i he mafai koe ia ‘oku faingofua noa kiate ia ke ne fakamaau’i mo fakatau’ataina ha taha pe ‘i he kolo ni ‘o tatau ai pe.  Koe uitou, tamai mate moe ‘auhee koe si’i kakai ‘oku tokangaekina makehe ia ‘e he ‘Otua hangee ko ia ‘oku fakatoulea ki ai ‘ae palofita/ ‘Apositolo ‘oe Fuakava Motu’a moe Fuakava Fo’ou “’Ilonga ha uitou pe fanau tamai mate ‘e ‘ikai te mou fakamamahi’i kinautolu kapau te mou momo’i fai ha fakamamahi ki ai ‘io ka momo’i tangi ‘e ia kiate au teu matu’aki ongo’i ‘enau tangi pea ‘e kakaha ‘eku ‘ita pea teu tamate’i kimoutolu ‘aki ‘ae heleta, pea ‘e uitou ‘a homou ngaahi uaifi pea tamai mate ho’o mou fanau”(‘Ekisoto 22:22-24), (‘Aisea 1:17; 1 Timote 5: 3; Semisi 1:27). Ka koe fehu’ii kapau ko hono lahi e mafai ‘oe fakamaau koe haa na’e ‘ikai ke ne tali ai ‘ae to’e moe tangi ‘ae uitou ni ke kumi ‘ene totonu ke hao mei he fakaehaua ‘ae fili? “…ke ke sauni ma’aku mo fakahaofi ai mei hoku fili.
Koe masiva’anga ‘oe uitou koe fakamaau totonu
 
Koe talanoa ni ki he uitou pea moe toko taha koe Fakamaau. Ki he uitou ni na’e ‘i lelenga ‘ene ‘amanaki ki ha taimi ‘e toe liu mai ai ‘ae faka’amanaki pea neongo ‘ae faitu’utu’u ni ‘ae tukunga ‘o fakatatau ki si’ono mahu’ingaa ko ia na’a ne ngaue lelei’aki ‘ae ki’i me’a ngaue na’a ne ala ma’u koe “Fakafiu ki he fakamaau” (persistence/ persist/ ngao’i/ fakaukunaki /loto matee/ tu’ukaivi / kikivoi / matematee)  ke kumi’aki ‘ene fakamaau totonu. Koe me’a ngaue ‘eni na’a ne “faka’ita’i / fakakina’i / fakafiu’i / ‘ae fakamaau ni. Ki he Fakamaau kaakaa ni ‘oku ‘ikai mo ha toe founga ke ne fakahaofi ia mei he “fakakina’i” ‘e he uitou ni ka ko hono taukapo’i leva ia mo hono foakiange ‘ene fakamaau totonu mei hono ngaahi fili “…ka koe’uhii koe fakafiu mai ‘ae uitou ni teu taukapo’i ia, na’a tou tu’u mai ia ‘o ta’engata pea u kina ai.” (v 5). ‘Oku ‘ikai teu faka’ikai ‘ae fakakaukau ‘oe pau ke tali lotu ‘ae ‘Otua ki he’etau ngaahi kole hangee ko ia ‘oku ha atu mei he talanoa ni. Ka ‘oku ‘i ai mo ha toe fakakaukau ‘e taha ‘oku ou fie lave’i atu he talanoa ni. Kapau te tau nofo’i hifo ki he ki’i talanoa ni koe me’a na’e fiema’u ‘e he uitou ni mei he fakamaau koe “fakamaau totonu/ social Justice. Koe kumi ‘e he uitou ni ‘a ‘ene malu pea mei he fakamaau ta’e totonu pe filifili manako. Pea pehee ‘e he uitou ni “..ke ke sauna ma’aku mo fakahaofi au mei hoku fili….Grant me justice against my opponent.” (v 4). Pea folofola ‘ae ‘Eiki, Fanongo aa ki he lau ‘ae fakamaau kaakaa/ unjust. Pea pehee ‘e he fakamaau kaakaa “Ka koe’uhii koe fakafiu mai ‘ae uitou ni te u taukapo’i ia…I will grant her justice” (v 5). Pea toki pehee ‘e Sisu “Pea ‘e ‘ikai koaa ke fai ‘e he ‘Otua ‘ae sauni ma’a hono kakai fili, ‘a ia ‘oku nau tangi kiate au… He will quickly grant justice to them.” (v 7) ‘Oku mahino ngofua pe ‘ae talanoa koe uitou ko kitautolu ia pea koe fakamaau koe ‘Otua ia. Pea koe fotunga mo’oni pe ‘eni foki ‘etau fa’ahinga fakafiufiu mo fakafeangai ki he ‘Otua ‘oku fa’a tupu ai ‘etau pehee kuo ‘ikai fanongo mo tali lotu mai ia kiate kitautolu ‘oku kolee. Pea tokua ‘oku tau fa’a toki lau pe kuo tali lotu ‘ae ‘Otua ‘i ha’ane hoko mai pe foaki mai ‘ae me’a ‘oku tau kolea. ‘E ala lau nai ‘eni ‘oku tau siokita ai? ‘Oku tau hangee nai ha ki’i leka ke tau tangi pe kae ‘oua ke toki ‘omi e me’a ‘oku tau fiema’u pea tau toki na’a?
 
‘Oku taukave’i ‘e he lotu ‘ae fakamaau totonu
 
 ‘Oku tau fanongoa ‘i he tapa kotoa pe ‘i mamani he ngaahi ongoongo ‘ae ngaahi kole lotu ‘o fekau’aki mo hono fakamamahi’i/ fakafe’atungia mo fakaehaua ‘ae si’i totonu ‘oe kau ngaue fakalotu (‘Evangelio) ‘i he tapa kehekehe pe ‘o mamani (…tautau tefito ki he Middle East). ‘Oku a’u pe ki hono fakapoongi kinautolu ta’e totonu neongo ‘oku ‘ikai ko ha’ane toki hoko ‘eni he hisitolia ‘oe lotu pea na’a mo Kalaisi na’a ne mu’omu’a pe ai. Pea ‘ikai ia ko ia pe ka koe “vala ngaue” foki ia ‘oe kau fakamafola lotu koe “mamahi pea moe mate.” Pea ‘oku ‘ikai koe “iku’anga” ia ‘enau mo’ui ka koe potu ia ‘oku nau “malolo ai mei he’enau ngaue ki he ‘Eiki.” Ko hano ‘omi ‘oe kumi ki he fakamaau totonu ke toe ofi maiange ‘a ‘eni: ‘Oku lolotonga lele ‘ae ngaahi hopo ‘o fekau’aki moe mole ki he pa’anga noo ‘ae Pule’anga Tonga mei he Siaina (119 million Tongan Pa'anga (67.8 million US dollar) ki he langa fakalakalaka ‘oe fonua mei ngaahi maumau ‘oe 16/11. ‘Oku tangi ‘ae kau totongi tukuhau ‘oe fonua ke ngaue lelei mo totonu’aki ‘e he kau taki ‘oe pule’anga ‘ae pa’anga noo ko ia (40% na’e ngaue’aki ki he kaveinga na’e noo ki ai ‘ae pa’anga). He na’e ‘ikai fakataumu’a mai pe ia ki ha ki’i ni’ihi toko si’i siokita mo manumanu. Ka na’e fakataumu’a mai ki he lelei fakalukufua ‘oe fonua he koe kakava ‘oe kakai (majority) te nau taa fakafoki ‘ae noo ko ia. ‘E ‘eke kia hai kau faitu’utu’uni ‘ae si’i kakava ‘oe kau masiva mo fusimo’omo totongi tukuhau ‘oe fonua? ‘Oku tangi ‘ae kakai ‘oe Siasi ki he fakamaau totonu mo ta’e filifili manako he loto fale ‘oe siasi ke tautea ‘ae pa’uu moe ngaue hala’aki ‘ae mafai moe koloa ‘ae siasi? Feefee si’i ngaahi fa’e/ uaifi moe longa’i fanau ‘oku fakaehaua ‘e Tamai ‘i ‘api pea nau si’i longo ai pe ko ha’anau manavahe. ‘Io “Tangi e kau fefine he fakamalohia; tangi ‘a si’i tamaiki he nofo ilifia. Koe kakai mo’ua he lotu fakapo; he feilaulau tangata he fale tevolo” (423:4).
 
‘Oku fefe kitautolu ‘oku ngaue “live in” ki he kau faingta’a’ia fakaesino. ‘Oku ‘ilo mai nai ‘e ha taha ‘etau ngaohi kovia mo kaakaa’i ‘enau pa’anga? ‘Oku mou pehee ‘oku ‘ikai fanongoa pe tokanga’i ‘e Sihova ‘ae le’o ‘oe si’i uitou ni moe si’i fa’ahinga kakai ni? Fefe ‘ae kau toho vaeau ‘ae kau ngaue ‘iate…’e ‘eke kia hai ‘ae kakava ‘oe taha ko ia kuo ke kaakaa’i ‘ene pa’anga neongo koe muli ia?  Fefe kinautolu ‘oku nau kaiha’a mali? ‘E ‘eke kia hai ‘ae totonu ‘ae fanau ki he’enau fa’ee moe husepanti ki hono uaifi? ‘Ae kau minista ‘oe fakataha tokoni moe hou’eiki ma’u lakanga…’ae kau loea moe kau fakamaau mou faitotonu ki ho’o mou fuakava ke fakamaau ta’efilifilimanako ‘o tautea ‘ae maumau lao moe pa’uu, kae poupou ki he lotu mo’oni moe anga ‘oku taau. ‘Oku hoko foki ‘etau ngaue hala’aki hotau ngaahi mafai fakalotu/ mafai fakapule’anga ke ne fakaehaua’i ‘ae totonu fakalotu ‘ae kainga lotu pea moe kakai masiva ‘oe fonua ki he’enau totonu. Ki he uitou ni ‘oku ne fakafofonga’i ‘ae fa’ahinga kakai ni pea ko ‘ene tangi ki he fakamaau ke sauni/ huhu’i ia mei he popula ko ia. Ko ‘ene tangi ‘eni ki he kau ngaue fakamafola lotu pe ‘evangelio ki ha fa’ahinga tokoni fakalaumalie mo ha maama fakasisu Kalaisi. Me’a pango ia kuo hoko ‘emau malanga faka’evangelio he ‘aho ni koe koto “fakahoohoo loto” pea mavahee ke lea’aki ‘ae “mo’oni” telia na’a ‘ikai toe manakoa ai. Ko Sisu koe tangata “fehi’anekina” taha ia he mamani ‘oe ‘aho ko ia ‘e he kau Siu moe kau paipa taula’eiki. He na’e ‘ikai toe ufi ‘ene lea’i ‘ae “ma’oni’oni loi moe malualoi ‘ae kau taki lotu.” Pea ko ‘enau fisi’ia ee hono tala ‘ae mo’oni na’a nau puke ai ia ke tamate’i. Koeha ‘oku tau hola ai kau malanga faka’evangelio mei he hala na’e ‘osi fou mai ai ‘a Kalaisi? Na’e tukuaki’i ‘a Sisu he ta’e mo’oni neongo ‘ene pau pe ia ke pekia ka tau mo’ui ai. Na’e ‘ikai ha’ane taukapo ke fakamatala ma’ana he na’e hola kotoa hono kau muimui. ‘E haa? Te tau toe hola mo kitautolu foki ‘o?
 
 ‘Ee! Kainga mou fanongo mai “…Tala atu te ne fai pe ha sauna ma’anautolu pea ‘e vave…” Kainga ka ‘ikai te tau fakatomala pea tafoki leva ‘e ‘eke ia ki hotau tumu’aki ‘ae mala’ia ko ia. Tafoki leva pea mahu’i mei ai pea fakatomala leva he’ene kei taimi telia na’a taa ‘ae tapu pea ‘osi moe taimi tali huu pea pau hotau mala ‘ikai liliu..  “Tau ‘oho ‘o hamusi tau lii ha maea ee; foaki ‘etau pa’anga mo toutou lotu pe. Na’a hoko mai he ‘aho he ‘aho e ‘Otua, ‘o ‘eke ‘e he ‘Eiki koma’a ho tokoua?” (423:8). Ko ia ‘ae talaloto ‘ae punake himi 621 “’Oku ai si’a tangi he ‘uu fonua kotoa ki ha taha mafi ke tokoni. ‘Oku kei fai ai pe ‘ae fakamo’ulaloa, ‘oku kei malohi pe ‘ae koviHono ai si’o ‘ofa ki homau laumalie pe ha huluhulu homau hala? Mau mo’ui kui ‘o to ki heli ee ka kohai ha taha ‘e tokanga? Koe tangi e ‘a mamani ‘Eiki! ‘Eiki! Foki mei he langi! Fuoloa ‘emau nofo ‘o talitali atu ‘afee nai te ke toe ha’u?” Kainga ‘oua te tau pehee kuo tau hao he ‘oku tuai pe vave mai ka kuopau pe ke a’u mai he kuo ‘osi pehee ‘e he fakamaau “..te u taukapo’i ia..” Tokaange pe ha ‘aho ‘e taha ‘e hoko atu ai! Kainga koe lotu koe fakamaau totonu
 
Koe toe tuku mai pe ha faingamalie
 
“Pea Folofola ‘ae ‘Eiki fanongoa ki he lau ‘ae fakamaau kaka” (v 7) “Pea ‘e ‘ikai koaa ke fai ‘ehe ‘Otua ha sauni ma’a hono kakai fili, ‘a ia ‘oku nau tangi kiate Ia ‘aho moe po, neongo ‘ene fakatotokaange?” Na’e ‘ikai hanga ‘e Sisu heni ‘o fuatautau pe fakaanga tatau ‘ae ‘Otuaa ki he fakamaau kaakaa mo ta’e ‘a’apa ki he ‘Otua mo ta’e toka’i ‘ae tangata neongo na’a ne ngaue’aki ‘ene to’onga ke ne fakaloto lahi’i’aki ‘ae kau muimui ni. Ka koe fakakaukau ‘oe talanoa ni kapau kuo tokangaekina ‘ehe fakamaau kaka ni ‘ae fakamaau totonu ma’ae uitou vili ta’e’unua ni “…pea ‘e ‘ikai koaa…” “how much more” (qal vahomer) ke huluange mo lahi faufau ‘ae ‘Ofa tauhi ‘ae ‘Otua kuo ne foaki mo tokangaekina ki he “Lotu fai ma’u pe” ‘io ‘ae to’e moe tangi ‘aho moe poo hono kakaii? Kapau “’Oku ne fakateunga ‘ae lile ‘oe vao me’akai he manupuna ‘oku ‘ikai ke ngalo, ‘inasi ‘ene tufaa ‘ae langoo moe he’e kae huanoa ki taua si’ene fanga pele” (545:4). ‘Oku ngaue’aki ‘e Luke ‘ae ki’i lea koe “Fakatotokange” ‘ae hoko mai ‘ae Fanautama ‘a Tangataa moe Pule’anga ‘oe ‘Otua na’e fakatokanga heni ‘a Sisu ki he’ene kau akoo kuo pau ke ‘i ai ‘ae ngaahi fakatukia’anga he taimi tatali ‘oku faii. Kainga Lotu kau fokotu’u atu mu’a koe ‘eni pe ‘ae faingamalie ki he mo’uii ‘a hotau kuonga ni ko ‘ene kei “Fakatotokaange” ‘ene hoko mai. Pea koe’uhii koe ‘ikai ke ‘i ai ha’ata mafai ke ‘ilo (Matiu 24:36) koehaa ‘ae taimi loloa ‘o ‘ene “fakatotoka” ki he taimi ‘e hoko mai ‘ae fakamaau ‘ae ‘Otua, ko ia ai ‘oku pole’i kitautolu ‘ehe Uitou ni ‘aki ‘ae me’a ngaue taau mo lelei taha ‘oku tau ala ma’u ke tau hao ai mei he mate ta’engata ka koe “Lotu fai ma’u pe ‘oua na’a fiu.” Pea ne toe humaki mai moe fehu’i ni ke ne puke tu’u mo fakalotolahi’i kitautolu ‘i he vaha’a taimi tatali ki he fakamaau ‘ae ‘Otua. “Ka ‘oka hoko mai ‘ae Fanautama ‘a Tangata, te ne ‘ilo koaa ha kei tui pehee ‘i mamani? Kainga na’e ‘uhinga ‘ae faka’osi’aki ‘e Luke ‘ae fehu’i ni ke ne toutou lamasi na’a lapasi kitautolu pea tau tomui ai ke talitali ‘ae hoko mai ‘ae “Fanautama ‘a Tangata.” ’’Lotu kainga ‘o ‘oua e fiu koe ‘Eiki ‘e tali hu ‘oku ofi ‘a ‘Atonai ho’omou kole ke fakaai ! 
 
Fakaakonaki
 
Kiate au moe maama ‘oe fakakaukau ‘oku ou fokotu’u ni ‘oku anga pehe ni: Koe talanoa ni ‘oku tau fa’a ngaue’aki ‘ae fakakaukau ko kitautolu ‘ae “uitou” pea ‘oku tau kole tokoni ki he ‘Otua koe “Fakamaau.” Ka ‘oku ou loto pe keu toe siofi ia mei he tafa’aki ‘e taha ‘o anga pehe ni. Ko kitautolu ia ‘ae “Fakamaau kaakaa” koe ‘Otua leva ia ‘ae “Uitou.” Koe ‘Otua ia ‘oku si’i tukuhausia mo ta’e ongona hono le’o he fu’u mamani fonu angahala ni. Koe ‘Otua ai pe ia ‘oku ne si’i tukituki (Fakaha 3) ‘aho moe po ‘i hota loto ke fakaavaange ma’ana hangee koe uitou ni he matapa ‘oe fakamaau. Koe pule ki hono to’o ‘oe matapa ko ia ko kitautolu pe ia (Fakamaau kaakaa) ‘i ha fa’ahinga taimi pe ia ‘oku tau loto ki ai. ‘Oku ‘i ai ‘ene totonu kiate kitautolu he na’a ne ‘osi fakatau’aki hono ta’ata’a kitautolu ka ‘oku pulonga pe ia koe’uhii ko ‘etau kei fakaongoongo ki he angahala. ‘Oku ne Tukituki mai ‘aho moe po ko ‘ene fiema’u kitaua ke ta fanongo ki he tangi ‘ae si’i kakai kuo ‘ikai ha’anau taukapo… ki he si’i kakai tukuhausia mo li’ekina ‘i hotau ngaahi kolo. We need to hear the cry of the poor and vulnerable…Ko kitautolu ‘oku mafai ‘e hotau ivi ke fai ha tokoni ‘oku taau ke tau fakafanongo ki he tangi moe kole tokoni ‘a ha kakai ‘o nau ma’u ‘ae lakanga ‘oe uitou he ‘aho ni. ‘Oku taau ke pehee foki ke ongo’i ma’u pe ‘e he kakai lotu  ‘oku ‘i ai si’a kakai pehee ‘i honau kolo. “Pea toki folofola ‘e he Tu’i kiate kinautolu ‘i hono to’omata’u, omi ‘a kimoutolu ‘ae fa’ahinga kuo fakamonu’ia ‘e he’eku Tamai, ‘o mou hoko ki he pule’anga kuo toka teuteu mo’omoutolu talu ‘ae tanupou ‘o mamani…He na’a ku fiekaia pea mou ‘omi ha’aki kai; na’a ku fieinu pea mou omi ha’aku inu na’a ku ‘aunofo pea mou fakaafe’i au; na’e ‘ikai ha’aku kofu pea mou fakakofu au; na’a ku mahaki pea muo omi ha’aku vakai; na’a ku ‘i he pilisone pea mou ‘a’ahi mai” (Matiu 25:34-35).
 
Fakama’opo’opo
 
Ki he tangata tuii ‘oku ne faka’ali’ali ‘ene falala ‘Otua ‘i he uhouhonga ‘oe faingata’a ‘aee ‘oku katoa ai ‘a Heli mo mamani. ‘Oku ‘ikai te nau fai teteki ‘enau fakamo’oni mo ‘enau tatakii he na’e ‘osi fakatoka honau nofo’anga he malu ‘o ‘Elioni pea fokotu’u mo honau okokaa he mafi ‘o Satai. Na’a nau ‘ilo loto pe ‘oku fanongo mai ‘a Loto tatau ki he huu totoaki ‘ae kau mateaki pea kuo ofi moe fakatau’ataina ‘o fakatatau ki he taimi ‘ae ‘Otua. Fakafeta’i ‘oku tau kei ma’u faingamalie mo Sisu ‘i heni ko hotau fakatau’ataina mo’oni ia  “Kainga kikitaki atu o’i pe nima moe va’e, ko homou ‘ahoo ‘oku ha’u ‘ae ‘aho homou veteange; he kuo ofi ‘ae fonua kuo teu teu ‘e hotau ‘Otua” (537:1) kau toe ‘ai atu “Koe lotu koe fakamaau totonu”..’Emeni
 
 
Fakamalo atu ai pe mei he motu’a ni ho’omnou kei faka’utu mauku hono poupou’i ‘ae talaki ‘oe mo’ui ta’engata moe Pule’anga ‘oe ‘Otua. Fakamanatu atu ai pe ‘etau lau Folofola, lotu lilo moe ‘aukai ko ‘etau tefito’i ma’u’anga ivi ia ki he’etau ngaahi ngaue fakalaumalie.  Kau toe fakamanatu atu koe lotu lelei ‘oku fai ia mei ha loto ‘oku lelei !
 
Kavauhi